Põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 18.12.2018.a.

 

 

Mittetulundusühingu Pärnumaa Ühistranspordikeskus

PÕHIKIRI

 

 

I ÜLDSÄTTED

  1. Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Ühing) on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Eesti Vabariik, Pärnu linn.
  2. Ühingu eesmärgiks on ühistranspordi, sh õpilaste veo, samuti sotsiaaltranspordi korraldamine, Ühingu ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate Ühingu liikmete ühiste huvide esindamine.
  3. Ühingu tegevus peab tagama elanikele liikmete poolt ettenähtud tegevuspiirkonnas, sõltumata selle territooriumi haldusjaotusest, soodsama ja majanduslikult tõhusama ühistranspordi, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Juhul, kui Ühing korraldab lisaks ühistranspordile ka sotsiaaltransporti, on Ühingu eesmärgiks võimalikult tõhus sotsiaaltranspordi toimimine ja selle kombineerimine ühistranspordiga.
  4. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad omavalitsusüksused ja riik Ühingut halduslepingu alusel täitma asjakohaseid Ühistranspordiseaduse §-s 16 nimetatud ülesandeid ning võivad volitada täitma §-s 13 nimetatud ülesandeid ja §-s 16 nimetatud ülesandeid laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses ning anda Ühingule nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja muu vara.

Kohalikud omavalitsused võivad volitada Ühingut halduslepingu alusel täitma asjakohaseid ülesandeid Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 38 nimetatud sotsiaaltranspordi korraldamisel  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 alusel

  1. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutamise aluseks on Mittetulundusühingute seadus ja Ühistranspordiseadus ning oma tegevuses juhindub ta Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
  2. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus, tal on oma vara, iseseisev bilanss ja oma nimega pitsat. Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühing ei vastuta oma liikmete kohustuste eest.
  3. Ühing valdab, kasutab ja käsutab kogu talle kuuluvat vara.
  4. Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suurused peale asutamist kinnitab üldkoosolek.
  5. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
  6. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
  7. Ühing on asutatud tähtajatult.
  8. Ühing võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi

saavutamiseks.

  1. Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
  2. Ühingu juhtorganid on liikmete üldkoosolek, ühistranspordikomisjon ja juhatus.

II  TEGEVUSED ÜHINGU EESMÄRKIDE TÄITMISEKS

  1. Liiniveo korraldamine valla-, linna- ja maakonnasisesel sõitjateveol. Sotsiaaltranspordi korraldamine Ühingu liikmete poolt määratud tegevuspiirkonnas.
  2. Liiniveo korraldamine maakondi ühendaval avalikul kaugliiniveol.
  3. Ühistranspordi arengu suunamine ja koordineerimine ning asjaomaste arengukavade väljatöötamine ja elluviimine.
  4. Elanike liikumisvajaduse uuringute korraldamine.
  5. Üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu kujundamine ning vastavate sõiduplaanide kinnitamine.
  6. Ühistranspordi taristu objektide planeerimise, rajamise, korrashoiu ja kasutamise korraldamine ning meetmete väljatöötamine ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.
  7. Vedajatele liinilubade väljastamine bussiveoks valla-, linna- või maakonnaliinil ja sõiduplaanide kinnitamine, taksoveolubade, taksoveo sõidukikaartide ja sõidukijuhi teenindajakaartide väljastamine.
  8. Vedajatega avaliku teenindamise lepingute ja sotsiaaltranspordi korraldamise lepingute sõlmimine ning avalike konkursside korraldamine vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja sotsiaaltranspordile.
  9. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo ja sotsiaaltranspordi rahastamise taotlemine ja korraldamine riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest, ettevõtjate sihteraldistest ning muudest tuluallikatest.
  10. Ettepanekute väljatöötamine avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks.
  11. Sõiduplaanide koostamise nõuete ja ühistranspordi teenindustaseme normide väljatöötamine.
  12. Koos vedajatega teenindustaseme normide järgimise, vajaliku teabe olemasolu peatuskohtades ja sõidupiletite müügikorralduse tagamine.
  13. Piletikontrolli korraldamisele kaasaaitamine maakonna-, valla- või linnaliinidel. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi järelevalvele kaasa aitamine
  14. Järelevalve korraldamine enda poolt sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, enda poolt antud liinilubade, maakonda läbivate kaugliinide teenindamise, vastava volituse olemasolul taksode ja ka muude lepingute täitmise üle.
  15. Riiklikkusse ühistranspordiregistrisse ja majandustegevuse registrisse andmete esitamine.
  16. Pileti-, kassa-, info- ja kontrollsüsteemide haldamine ja arendamine, vastavate hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine.
  17. Ühistranspordi taristu objektide opereerimine ja nende hooldamise korraldamine vastavalt sõlmitavatele lepingutele.

III ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

  1. Ühingu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud. Riigil ja omavalitsusüksustel peab olema Ühingus enamusotsustusõigus.
  2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast arvates.
  3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastuvõtuotsuse tegemisele järgnevat päeva. Liikmeks vastuvõtmisega tekkivad liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
  4. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse isikule, keda ei võetud liikmeks, kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
  5. Liikmel on õigus Ühingust välja astuda, teatades sellest vähemalt üks aasta ette, kusjuures eelnevalt peavad olema kindlaks tehtud väljaastuva liikme ja Ühingu vastastikused varalised õigused ja kohustused ning on kokku lepitud kohustuste täitmise tähtaegades. Liikmelisus lõppeb etteteatamisele järgneva majandusaasta viimasel päeval.
  6. Kohalike omavalitsusüksuste ühinemisel või jagunemisel lähevad liikmeõigused ja

- kohustused üle  õigusjärglasele.

  1. Liige arvatakse Ühingust välja juriidilise isiku lõppemisel.
  2. Liikme Ühingust väljaarvamise otsuse ärakiri saadetakse koheselt väljaarvatud liikmele.
  3. Liige loetakse Ühingust väljaarvatuks vastava otsusega määratud päevast arvates. Juriidilise isiku lõppemisel loetakse ta Ühingust väljaarvatuks tema lõppemisele järgnevast päevast arvates.
  4. Päevast, mil liige loetakse Ühingust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
  5. Ühing peab oma liikmete registrit, kuhu kantakse järgmised andmed ja nende muudatused:

    1) juriidilise isiku nimi;

    2) juriidilise isiku registrikood;

    3) juriidilise isiku asukoht;

    4) liikmemaksu suurus ja selle tasumine;

    5) liikmeks astumise aeg;

    6) Ühingust väljaarvamise aeg ja põhjus või väljaastumise aeg.

 

  1. Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele, kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu.
  2. Ühingu liige arvatakse Ühingust välja, kui ta on esitanud Ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.

IV  ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VARALINE VASTUTUS

  1. Ühingu liikmel on õigus:

    1) osa võtta üldkoosolekutest;

    2) valida oma esindaja kaudu Ühingu juht- ja kontrollorganeid ning olla neisse valitud;

    3) saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta, sealhulgas tõendeid ja ärakirju Ühingu

        dokumentidest;

    4) kasutada teisi õigusaktides sätestatud õigusi.

 

  1. Ühingu liikmel on õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse kehtetuks tunnistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
  2. Ühingu liige on kohustatud:

    1) täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;

    2) tasuma tähtaegselt liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid;

    3) hüvitama seadusega ettenähtud korras Ühingule ja teistele liikmetele tekitatud kahju.

 

  1. Ühingu liige ei vastuta Ühingu kohustuste eest. Kui Ühingu liige ei ole liikmemaksu täielikult tasunud, vastutab ta Ühingu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses.

 

V ÜLDKOOSOLEK

  1. Liikmete üldkoosolek on Ühingu kõrgeim juhtimisorgan, millel igal Ühingu liikmel on üks (1) hääl.
  2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

    1) põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

    2) Ühingu ühinemise ja jagunemise ning lõpetamise otsustamine;

    3) liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

    4) laenu võtmine Ühingu nimel;

    5) eelarve ja majandustegevuse aastakava kinnitamine;

    6) aastaaruande ja bilansi kinnitamine;

    7) juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

    8) kapitalide moodustamine;

    9) juhatuse liikmete arvu, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

  10) juhatuse liikmete määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;

  11) muu Ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine;

  12) liikmemaksu, sisseastumismaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja

        tasumise korra kindlaksmääramine;

  13) kinnisvara omandamine, võõrandamine ja koormamine;

  14) revidendi, revisjonikomisjoni või audiitori kinnitamine ja revisjoniaruande kinnitamine;

  15) Ühistranspordikomisjoni moodustamine, selle esimehe valimine, koosseisu kinnitamine

        ja tasude määramine;

  16) muude Ühingu tegevusega seonduvate küsimuste otsustamine.

 

  1. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
  2. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kaks korda aastas: kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates ja enne järgmise majandusaasta algust.
  3. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 Ühingu liikmete või 1/3 juhatuse liikmete nõudmisel.
  4. Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul vastava avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, on vähemalt 1/10 Ühingu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda.
  5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord. Kui tuleb arutlusele põhikirja muutmine või täiendamine, siis lisatakse kutsele põhikirja muudatuse või täienduse projekt.
  6. Ühingu juhatus annab vähemalt 7 päeva enne korralist üldkoosolekut igale liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava ja eelarve projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ning revideerimise või auditeerimise tulemustega.
  7. Majandustegevuse aastakava peab sisaldama:

1) Ühingu majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;

2) liikmete kohustusi sihtkulude kandmisel.

 

  1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule on ilmunud vähem kui pooled liikmetest, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kahe nädala jooksul.
  2. Teistkordselt kokku kutsustud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
  3. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid üle poole koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjas ei ole sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. Eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 kõigi Ühingu liikmete nõusolek.
  4. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
  5. Ühingu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti või kui seadusest ei tulene teisiti.

VI HÄÄLETAMINE JA HÄÄLTE JAGUNEMINE ÜLDKOOSOLEKUL

  1. Ühingu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:

    1) Ühingu nõue tema vastu, tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest;

    2) tema väljaarvamine Ühingust;

    3) tema ja Ühingu vahelist lepingut puudutavad küsimused.

 

  1. Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
  2. Põhikirja punktides 63. ja 64. nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

VII JUHATUS

  1. Juhatuse pädevusse kuulub:

1) Ühingu igapäevase tegevuse korraldamine; 

2) liikmete registri pidamine;

3) töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

4) töötajate koosseisude ja palgatingimuste kinnitamine;

5) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule;

6) majandustegevuse aastakava ja eelarve koostamine ning esitamine üldkoosolekule;

7) üldkoosoleku otsuste täideviimine;

8) Ühingu vara kasutamise ja käsutamise ning igapäevaste tehingute korra kinnitamine;

9) Ühistranspordiseadusega ettenähtud juhtudel halduslepingute sõlmimine;

10) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

 

  1. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek, kusjuures väikseim juhatuse liikmete arv on üks ja suurim kolm liiget.

 

  1. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt salajasel hääletusel.
  2. Juhatuse volituste tähtaeg on viis aastat.
  3. Juhul, kui Juhatusse kuulub üle ühe liikme, määratakse Üldkoosoleku poolt Juhatuse esimees, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimees määrab enda äraoleku ajaks juhatuse liikmete hulgast enda asendaja.
  4. Ühingut võivad esindada kõik juhatuse liikmed.
  5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
  6. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle ½ juhatuse liikmetest.
  7. Juhatuse koosolekul on kõigil juhatuse liikmetel üks hääl.
  8. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe või tema asendaja hääl.
  9. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud juhatuse liikmed.
  10. Juhatuse otsus jõustub selle vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
  11. Käesoleva põhikirja p. 82 nimetatud juhtudel on Juhatus kohustatud oma otsused eelnevalt kooskõlastama Ühistranspordikomisjoniga.
  12. Juhatuse koosolekul on lubatud liikmete elektrooniline osalemine ja elektrooniline hääletamine.

VIII ÜHISTRANSPORDIKOMISJON JA SELLE MOODUSTAMISE KORD

  1. Vähemalt ühe Ühingu liikme nõudmisel moodustatakse Üldkoosoleku poolt Ühingu liikmete esindajatest Ühistranspordikomisjon Mittetulundusühingute seaduse § 31 tähenduses.
  2. Punktis 80 nimetatud Ühistranspordikomisjoni kuulub kuni 9 liiget, millest üks on riigi esindaja.
  3. Tegutseva ühistranspordikomisjoni kooskõlastus on juhatusele kohustuslik alljärgnevatel juhtudel:

    1) olulisemad liinivõrgu korralduslikud muudatused. Muud liinide avamised ja sulgemised kooskõlastatakse nende omavalitsuste esindajatega ühistranspordikomisjonis, keda muudatus puudutab ja riigi esindajaga;

    2) piletihindade, sõidusoodustuste ja liinide toetussummade  muudatusettepanekute

        esitamine;

    3) muud tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud. Jooksva aasta eelarve kulusid ületavad tehingud eelarves moodustatud reservi piires.

 

  1. Punktis 80 nimetatud ühistranspordikomisjoni (edaspidi Komisjon) kohta kehtib alljärgnev regulatsioon:

    1) Komisjoni volituste tähtaeg ühtib kohalike omavalitsusüksuste volikogude volituste

        tähtajaga;

    2) Komisjoni volitused kehtivad kuni uue Komisjoni tööleasumiseni;

    3) Komisjoni esimees valitakse Üldkoosolekul Ühingu liikmete poolt esitatud kandidaatide hulgast;

    4) Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd, tagades komisjonile antud ülesannete

        täitmise;

    5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni liikmete nõusolekul võib koosolekut   

        pidada ja hääletada ka elektrooniliste kanalite kaudu;

    6) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning nende protokollide hoidmise tagab juhatus;

    7) Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole Komisjoni liikmetest.

 

IX  KOOSOLEKUL OSALEMINE ELEKTROONILISTE KANALITE KAUDU

 

  1. Koosoleku elektroonilise läbiviimise, koosolekul elektroonilise osalemise ja elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus.
  2. Koosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline koosolekul osalemine ja elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga.

X MAJANDUSTEGEVUS JA VARA

  1. Ühingu vara tekib liikmete liikmemaksudest, sihtotstarbelistest ja muudest maksetest, Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, juriidiliste ja füüsiliste isikute abist, välisfinantseeringutest, annetustest ning muudest laekumistest.
  2. Ühingu vara kasutamisest ja muust tegevusest saadavad tulud ega vara ei kuulu liikmete vahel jaotamisele.
  3. Ühing peab oma tegevuse ja varade raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras (vastavalt raamatupidamisseadusele) ning vastutab nende tõesuse eest.
  4. Ühing võib vastavalt seadusele anda välja stipendiume ja tegeleda majandus- ning koolitustegevusega.
  5. Ühingu majandustegevus, raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud isikud, revisjonikomisjon või audiitor oma pädevuse piires.

XI ÜHINGU LÕPETAMINE

  1. Ühing lõpetatakse:

    1) üldkoosoleku otsuse alusel;

    2) kohtuotsusega;

    3) muudel seaduses ettenähtud alustel.

 

  1. Ühingu lõpetamise otsus loetakse üldkoosolekul vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest.
  2. Ühingu liikmel, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega Ühingu lõpetamise kohta, on õigus pöörduda kohtu poole ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
  3. Ühing lõpetatakse kohtuotsusega:

    1) kui üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse  

        või põhikirja alusel kohustuslik;

    2) muudes seaduses sätestatud juhtudel.

 

  1. Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks mittetulundusühingute registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku otsus ja protokoll. Kui Ühing lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab otsuse registrile kohus.
  2. Ühingu lõpetamisel valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
  3. Likvideerimiskomisjon lõpetab Ühingu tegevuse, nõuab sisse võlad ja rahuldab võlausaldajate nõuded ning annab ülejäänud vara ja vahendid üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikutele.